analüüsi kokkupanek. 

Kohtumine U-maja kohvikus. Esmaspäeval on töö esitamise tähtaeg. Praegust grupi tempot arvestades, siis ma arvan, et me tuleme sellega kenasti toime! Ülesanded on jaotatud, suhtlus omavahel on igati toimiv. Suhtlemine on kõige võti, sest sotsiaalses keskkonnas toimub areng.

Mida rohkem pakub keskkond inimesele iseseisvaid otsuseid ja valikuid eeldavaid probleemsituatsioone, seda enam kujuneb välja aktiivne eluhoiak ja nõudlikkus iseenda suhtes (Kadde 2005: 8). Nõudlikkus selles mõttes, et sa pead end nõnda sundima, et teisi alt ei veaks. Ollakse ju ÜKS grupp. Ühe liikme töötulemus on vaid üks, kuid tähtis osa tervikust. Alles kõik tükid kokku liites saad lõpliku tulemuse. 

Grupi ülesandeks sai film.

Sellel nädalal anti meile uus ülesanne - vaadata grupiga üht filmi ja seejärel teha selle kohta põhjalik analüüs. Minu gruppi sattusid Madli, Jane ja Oliver - Madlit tunnen juba, aga 2 uut tuttavat tuli nüüd juurde. Eks näis, mis nüüd saab edasi ja kuidas meie koostöö hakkab sujuma. 

Kuidas vahetada vaimseid tööriistu. Olemasolevale lisada midagi uut (Säljo, 2003: 165) Ehk siis eelnevatele teadmistele tuleb alati midagi juurde saada. Filmi ülesandega igatahes:

lisandub kindlasti kogemusi just grupitöö vallas

analüüsi kirjutamine on ka uut moodi tegevuste nimekirja kuuluv  

suheldes, arutades grupiliikmetega, näen ma kindlasti olukorras nurki, mille peale üksi võib-olla ei tuleks.

Filmivalikust võtsime "Mona Lisa Naeratuse" ( Julia Roberts on mõnus ) 

NONII! mida teine nädal tõi...

1. Arturi lugu- Sellest artiklist lugesime, mida tähendab õppimine Arturi jaoks ja kuidas ta vaatab elu kui pidevat õppimist. Teda tundmata, baseerudes vaid tema minevikule, väljatoodud kogemustele ning tekkinud hoiakutele, üritasime inimesest midagi teada saada. Ei ole nüüd küll kindel, kas ikka jõudsin õigetele järeldustele või mitte, aga mingi kujutluspilt tuli ikka silme ette. 

Tema või siis tegelikult ükskõik kelle laused mõjutavad mindki mingilgi määral, sest need tekitavad minus mingi reageeringu. Mõnede väidete puhul on kohe äratundmisrõõm, et "jaa! tal on õigus! nii ongi... " aga samas, mõndade väidete puhul ei olnud ma sama meelt. Siiski teatud laadi reageeringu tekitas see siiski, sest ma hakkasin ju ikkagi mõtlema, MIKS MA nii ei arva, MIKS MUL on teine seisukoht jne... 
Vahel on vaja ka teiste arvamusi kuulata, sest inimesed on läbi elanud erinevaid situatsioone, saanud sealt võib-olla kogemusi, millega ma ise pole tutvust teinud.

2. Pilt - suvaline pilt. on ikka?! niipea kui on vaja kirjeldada, mida näen või hakkan täpsemalt selle pildi peale mõtlema, siis see tuleks nagu tuttav ette! Ma näiteks mõtlesin kohe Pärnu ranna peale, sest see on mu kodurand, kus ma olen koguaeg käinud, mul on seal häid mälestusi, kena rahulik.. teistmoodi kuidagi.

3. Grupitöö - kui võõrad inimesed pannakse ühte gruppi, siis on alati koostöö algus keeruline. Me ei tea ju kuidas kellelgi meeldib töötada. Grupitöö pole lihtsalt ülesande täitmine vaid ka tiimikaaslastega ühise joone leidmine, kuulad, vaatad, õpid teistelt midagi ja jagad oma arvamusi.

4. Film - vabalt! mulle meeldivad filmid! analüüsi poolega ehk tuleb raskusi, aga küll saab hakkama:D Igatahes Oliveri nägin kooli peal- film on arvutis olemas. kokku saame nii nagu lepitud ja nüüd jääb üle vaid film vaaaadata:D

Kunagi on ikka esimene kord.

Niih! täna on.. mis päev? Laupäev.  Tuleb välja, et täna on esimene blogi kirjutamise päev. Mul on praegu jälle selline tunne nagu oli ka oktoobris hetkel, kui hakkasin kirjutama tavalist "mark peale ja posti" kirja. ei tea, kuidas kirjutada, mida kirjutada. Kirjanikku minust ei saaks. Nüüd on ju ümberringi koguaeg sms-id, msn-id, lihtlaused, lühendid jne...  seega käes on eluõppetundide saja kolmekümne neljas peatükk - "Kuidas kirjutada blogi".

Meie esimene "õppimine täiskasvanueas" loeng on nüüd siis toimunud. Algus tehtud. Positiivselt. Eks paistab, mis edaspidi saama hakkab!:) 

Järgmiste postitusteni!

K.